ENESEANALÜÜS JA –HINNANG PRAKTIKA KOHTA

Millised minu tugevad või nõrgad küljed ilmnesid praktika jooksul õpetajana?

Ma ei tea, kas selle praktika jooksul ilmnes mõni minu tugev või nõrk külg, mida ma varasemast enda kohta ei teadnud.

Minu nõrk külg on see, et ma ei oska alati oma aega planeerida. Kuna ma kasutasin nelja nädala jooksul päris rohkesti nn ühistegevust võimaldavaid keskkondi, millest suurem osa olid minu jaoks täiesti uued ning koostatud materjalid nõudsid ka läbikatsetamist, siis kulus mul tundide ettevalmistamiseks päris palju aega.

Tugevaks küljeks võiksin pidada ehk seda, et ma ei lase ennast heidutada ebaõnnestumistest ning olen valmis kogetust õppima ja midagi vajaduse korral muutma.

 

Kuidas tundsin end koolitaja rollis?

Koolitajana ma ennast hästi ei tundnud. Ideaalis võiks asi nii välja näha, et ma viin õpetajate hulgas läbi küsitluse nende vajaduste ning ka oskuste kohta ja saadud infost lähtudes saaksin “komponeerida” koolituse. Ühe küsitluse viisin läbi kevadel ning teise sügisel ning mõlemast selgus enam-vähem, millised teemad võiksid õpetajaid huvitada. Sellele aga, millised on õpetajate oskused, ma suurt tähelepanu ei pööranud. See aga mängis kõige olulisemat rolli minu esimese koolituse (esitluskeskkonnad) puhul, sest siis oli kohal kõige rohkem inimesi ning ma sain esmakordselt aimu, kui vähe või palju minu kolleegid tegelikult oskavad arvutit ja selle võimalusi kasutada. Kui mulle poleks sellesse tundi saanud tulla meie kooli haridustehnoloog, kes juhendas koos minuga esitluste tegemist, siis ma oleksin tunni lõpus olnud üsna nõutu.

Kuigi esitluskeskkonnad olid ehk liiga suur “suutäis” 45 minuti jaoks, siis õpilastega läks palju lihtsamalt. Mõned päevad hiljem pidi 11.klass koostama tunni ajal esitluse eesti lavastajate kohta. Neile andsin ma lihtsalt juhtnöörid, et nad peavad koostama esitluse, kasutades üht viiest keskkonnast, ükski õpilastest küsimusi keskkondade kohta ei esitanud ning tunni aja pärast olid nad oma esitlustega valmis.

Üks minu kolleegidest ütles, et koolitus on siis hea, kui selle jooksul jõuab midagi ka valmis teha ning nii püüdsin ma oma nn koolitused kavandada. Kõige paremini läks viimane kord, kui me lõikasime Kizoa keskkonnas kokku jõuluteemalise esitluse. Teine mu kolleegidest ütles siis hiljem, et sellist esitlust võikski tegema jääda.  Tore oli ka see, et tunnis, mille ma planeerisin Nearpod’i, Socrative’i, Quizizz’e ja Kahoot’i tutvustamiseks, kujunes kõige olulisemaks hoopis see, et 4 minu kolleegi katsetasid esimest korda tahvelarvuti võimalusi.

Üks kolleeg, kellega ma oma õppimise kogemust jagasin, ütles umbes sellise mõtte – kõige olulisem ei ole võib-olla see, et midagi konkreetset selgeks õppida, vaid pigem tuleks innustada inimesi ise katsetama, et neil oleks julgust ebaõnnestuda ning  sellest hoolimata edasi tegutseda.

 

Mida kasulikku lisas minu teadmistele ja kogemustele lõppenud praktika?

Kui pidada eesti keelt ja kirjandust, siis ehk mitte märkimisväärselt. Kui aga pidada silmas haridustehnoloogiat, siis väga palju. Ega asjata öelda – et midagi tegelikult selgeks saada, tuleb seda õpetada. Kuna ma ei saanud sügisel väga palju Haapsalus loengutes käia, siis tegin enne praktika algust nii – sirvisin läbi Facebook’is kursusekaaslaste kommentaarid erinevate keskkondade ja äppide kohta, kirjutasin siis need endale vanamoodsalt kaustikusse ning hakkasin järjest vaatama, millega tegemist. Selline lähenemine osutus minu puhul kõige produktiivsemaks. Kui aus olla, siis kõik see, mida ma praktikal nii õpetajate kui ka õpilastega kasutasin, oli minu jaoks uus, sest isegi kui ma olin mõnest keskkonnast või äpist midagi kuulnud või siis neid koolitusel õpilase rollis olles katsetanud, ei olnud ma neid varem õpetaja rollis olles kasutanud, kui välja arvata Kahoot.

 

Analüüsi enda haridustehnoloogilisi pädevusi ja valmisolekut töötada nutiõpetajana / haridustehnoloogina.

Ma võtsin uuesti lahti haridustehnoloogiliste pädevuste loetelu, aga tunnistan ausalt, et need minu tegevust praktikal olles küll otseselt ei suunanud.  Digivahendeid ning nende pakutavaid võimalusi jään ma tundides edasi kasutama (küll mitte sellise intensiivsusega nagu praktika ajal), sest see on võimalus muuta õppeprotsessi põnevamaks, aga ma ei oota, et minu kolleegid peaksid täpselt sedasama tegema, mida mina teen, sest vajadus vahendeid kasutada peaks lähtuma õpetajast endast, mitte olema kuskilt kõrgemalt peale sunnitud.

Samas julgen arvata, et minu innustumine haridustehnoloogiast on julgustanud paari minu kolleegi rohkem erinevaid võimalusi kasutama. Minu kogemus on ilmselt olnud kasulik ka koolile tervikuna ning ma olen võimeline kaasa rääkima ka kooli arengut puudutavates küsimustes.

 

Ma arvan, et minust ei saa haridustehnoloogi, kui elu mind selleks just ei sunni. Põhjuseid on erinevaid, aga üks peamistest on ilmselt see, et minu teadmised ja (pigem just) oskused on liiga tagasihoidlikud. Kui aga mõelda selle peale, millise “digipöörde” olen ma oma elus umbes pooleteise aastaga teinud (ja et ma olen olnud seda võimeline tegema), siis peaksin siinkohal ütlema, et kui ma leiaksin aega või tahtmist haridustehnoloogiaga süvendatult edasi tegeleda, siis ei oleks ehk seegi utoopiline perspektiiv.

 

Kuidas täitusid minu praktikaks püstitatud eesmärgid, ootused?

Praktika eesmärgid:

  • õpetada nädalas minimaalselt 4 tundi, mille läbiviimisel kasutan vähemalt üht haridustehnoloogilist lahendust;

Selle eesmärgi ma täitsin. Valisin õpetamiseks 6 tundi ja see oli teadlik valik 11.klasside kirjanduse tundide puhul, et ma saaksin paralleelklassides katsetada ühte ja sama ülesannet. Seda ei saanud ma küll mitte alati teha, sest nad loevad erinevaid teoseid ning nende tunnid olid erineval ajal päevas (viimane on mõnikord väga oluline aspekt). Tundides kasutasin peamiselt Nearpod’i, Socrative’i, Quizziz’e, Kahoot’i, AnswerGarden’i ja Padlet’i võimalusi ning õpilased kasutasid kas siis oma nutivahendeid või viisime tunni läbi arvutiklassis. Tegelikult kasutasin ma muidugi kõikides klassides, kus ma parasjagu õpetan, mõnda keskkonda.

  • koolitada oma kolleege vähemalt 4 akadeemilise tunni ulatuses.

 

Oma kolleege koolitasin ma 4 tunni ulatuses.

 

Ootused:

  • Ma ei sea endale suuri ootusi, et mitte kulutada aega ebaõnnestumiste üle kurtmisele.

Ma ei mäleta, kas mul oli üldse  mingisuguseid erilisi ootusi enne praktika algust. Tagasi vaadates võin öelda, et kõik, mille ma ette võtsin, läks ühel või teisel moel korda, sest ka negatiivsest kogemusest (ühtegi läbinisti negatiivset kogemust ei suuda ma hetkel meenutada) on võimalik õppida. Keerulisem oli nendes klassides, kus oli üle 30 õpilase, sest sellist hulka inimesi on raskem millegagi kaasa haarata, aga kergem oli neis klassides, kus oli vähem õpilasi.

  • Õpilastelt ootan seda, et nad kannavad kaasas oma nutivahendeid ning me saame neid klassiruumis kasutada ning et nad on valmis väljakutseteks.

Minu õpilased on suhteliselt hästi vahenditega varustatud (mis ei olnud mulle muidugi üllatus) ning oli vaid väheseid, kes ei saanud seetõttu midagi teha, et neil lihtsalt puudus vajalik nutivahend. Mis mind aga üllatas, oli see, et mitte kõik minu õpilastest ei olnud valmis nutivahendeid puudutavateks väljakutseteks.

  • Kolleegidelt ootan seda, et nad leiavad võimaluse lühikoolitustel osaleda.

Minu kolleegid leidsin võimaluse koolitustel osaleda. Kuigi novembri lõpus lõppes meil trimester ning seetõttu jäi mõnel õpetajal ka kohale tulemata.

Kui ma oleksin oma analüüsi kirjutanud vahetult pärast praktikat, oleksin ma ilmselt olnud pessimistlikum, kuid hetkel ütlen, et see oli hea kogemus. Kuna ma tunnen oma õpetatavat ainet keskmisest paremini, oli mul võimalik keskenduda just praktika tegemisele ja seda isegi hoolimata minu suurest töökoormusest.

 

Praktika eesmärgid, ootused ja praktikakoha tutvustus

Praktika eesmärgid:

  • õpetada nädalas minimaalselt 4 tundi, mille läbiviimisel kasutan vähemalt üht haridustehnoloogilist lahendust.
  • koolitada oma kolleege vähemalt 4 akadeemilise tunni ulatuses.

 

Ootused:

  • Ma ei sea endale suuri ootusi, et mitte kulutada aega ebaõnnestumiste üle kurtmisele.
  • Õpilastelt ootan seda, et nad kannavad kaasas oma nutivahendeid ning me saame neid klassiruumis kasutada ning et nad on valmis väljakutseteks.
  • Kolleegidelt ootan seda, et nad leiavad võimaluse lühikoolitustel osaleda.

 

Viimsi Keskkooli tutvustus

http://www.viimsi.edu.ee/

Viimsi Keskkoolis õpib hetkel umbes 1200 1.-12.klassi õpilast. Gümnaasiumiastmes on õpilasi umbes 200.

Koolis on hetkel 4 arvutiklassi, mis sisustati eelmisel aastal uuemate arvutitega. Kõigis klassides on videoprojektorid. Koolil on olemas ka tahvelarvutid ning suuremas osas koolimajast on wifi.

Minu klassiruumis on kohti 36 õpilasele (nii palju on mul õpilasi 11.klassi tundides, ülejäänud tundides on õpilasi vähem).

 

 

Õpilepingu täitmisest

Kui päris aus olla, siis jõudsin ma isegi veidi rohkem tehtud, kui ma ennustada oskasin.

Eesmärgid:

-soovitatud kirjandusega (vähemalt 50%) tutvumine;

Soovitatud kirjandusega tutvusin ma umbes 75% ulatuses või isegi rohkem, sest mõned allikad (näiteks „Koolitaja käsiraamat“) olid mulle varasemast juba tuttavad.

-kooli eesti keele ja kirjanduse õpetajate koolitusvajaduse välja selgitamine ning võimalusel ja vajaduse korral neile lühikoolituse korraldamine;

Eesti keele ja kirjanduse õpetajate koolitusvajaduse väljaselgitamiseks viisin läbi küsitluse, aga lühikoolitust ma korraldada ei jõudnud.

-erinevate individuaalsete haridustehnoloogiliste nõustamistehnikatega tutvumine ning võimaluse korral ka nende rakendamine.

Erinevate haridustehnoloogiliste nõustamistehnikatega tutvusin, kuid neid tegelikkuses ei rakendanud.

 

Strateegiad 

-planeerin aega lugemiseks ning loen soovitatud kirjandust;

Lugemiseks aja leidmine probleeme ei tekitanud ning jõudsin lugeda rohkem, kui arvasin end jõudvat.

-viin läbi koolitusvajaduse küsitluse oma eesti keele ja kirjanduse õpetajatest kolleegide hulgas;

Küsitluse viisin läbi.

– korraldan kolleegidele koolituse;

Kolleegidele koolitust ei korraldanud.

-tutvun loetud kirjanduse abil erinevate nõustamistehnikatega.

Tehnikatega tutvusin.

 

Vahendid/ressursid 

-planeerin aega kirjandusega tutvumiseks/lugemiseks;

Aja lugemiseks leidsin vaheajal.

koostan küsimustiku ja palun oma kolleegidel vastata selle küsimustele, analüüsin tulemusi ning planeerin koolituse;

Küsimustiku koostasin, viisin läbi ning planeerisin koolituse teemad.

-lepin kolleegidega kokku aja koolituseks, broneerin kooli arvutiklassi või tahvelarvutid ning viin koolituse läbi;

Koolituseks aega enne vaheaega ma kokku leppida  ei saanud, sest ei jõudnud küsitlust piisavalt varakult läbi viia. Aja saan kokku leppida alles siis, kuid on valmis uus tunniplaan.

-lepin oma kooli infotehnoloogiga kokku, et ta oleks mulle vajaduse koolituse planeerimisel ja korraldamisel abiks;

Infotehnoloogiga on kokkulepped olemas.

-võimaluse korral osalen seminarides.

Umbes pooltes seminarides ma osaleda ei saanud, aga seda ma teadsin juba enne seda, kui kursus algas.

 

Hindamine 

Seda, et ma olen vastava kirjandusega tutvunud, tõestab minu oskus rakendada omandatud teadmisi (kooli)elus.

Ma ei ole endiselt veendunud, kui palju ma omandatud teadmisi koolielus kasutada saan, aga ma ei välista seda.

Küsitluse läbiviimist tõestab see, et kolleegid on küsimustikule vastanud ning seda nii põhjalikult, et mul on võimalik teha järeldusi selle kohta, mis võiks olla koolituse läbivaks teemaks

Minu kolleegid vastasid küsimustikule nii piisava põhjalikkusega, et ma saan vajalikud koolitused planeerida ja läbi viia.

 

Kolleegide nõustamisest

Ma ei ole oma lähemaid kolleege selle sõna otseses tähenduses nõustanud, sest seda teevad meie koolis haridustehnoloogid. Nemad on ka mind nõustanud ning reeglina näeb asi välja selline, et mul on idee, mida ma tahaksin teostada ning meie kooli haridustehnoloog pakub mulle välja vahendeid, kuidas seda teha. Meie koostöö on olnud viljakas – julgeksin seda nii määratleda –sest tema tunneb hästi meie kooli keskkonda, õpilasi ning oskab abiks olla. Oluline on ka see, et ta on kogu aeg kättesaadav.

Kui meenutada lähiminevikust juhtumeid, siis ise olen abiks olnud ühele kolleegile, kes soovis oma fotosid mobiilist arvutisse kopeerida, teisele kolleegile, kes soovis abi Moodle’i kasutamisel ning kolmandale selgitasin Kahooti kasutamise põhimõtteid. Kuna nad teavad, et ma õpin Haapsalus, siis käivad nad aeg-ajalt abi küsimas, aga sama hästi võin ma öelda seda, et mõnikord küsin mina nende abi.

Kui mõelda oma kooli peale ning püüda üldistada, siis ma tooksin välja sellised tähelepanekud. Meie koolis on õpetajaid, kes ilmselt praegugi ei armasta väga arvutit, aga kuna me läksime aastaid tagasi üle üsna kiiresti paberist klassipäevikute kasutamiselt eKooli kasutamisele, siis pidid inimesed arvutialased algteadmised omandama, isegi kui nad seda väga ei tahtnud. Eelmise aasta alguses liitus meie kool Stuudiumiga ning mulle tundub, see üleminek läks võrreldes eelmise korraga suhteliselt ladusalt. Tegelikult on meie koolis juba aastaid tegeletud õpetajate infotehnoloogiaalase koolitamisega ning lõppude lõpuks sõltub kõik ikkagi inimesest endast. Kui inimene oskab oma vajadused sõnadesse panna, siis leiab ta ka endale abi.

Juhend ja vahendid

Ma oskan öelda enam-vähem öelda, milline on hea juhend eesti keele ja kirjanduse õpetamisel, aga ma ei oska öelda, milline on hea õpijuhend infotehnoloogia valdkonnas. Üks põhjus on ilmselt selline, et need (eestikeelsed) õpijuhendid, millega ma olen haridustehnoloogia täiendkoolituse raames pidanud tutvuma (peamiselt tekstilised ja audiovisuaalsed), ei ole õppimise koha pealt olnud minu jaoks kõige atraktiivsemad.

Kui me räägime kõikvõimalikest keskkondadest vms ning nende kohta koostatud juhenditest, siis aitavad need mind reeglina ainult teatud punktini – ilmselt minu eelteadmiste või nende puudumiste tõttu – ning seejärel vajan ma asjatundja abi. Ja asjatundja on tavaliselt minu kooli haridustehnoloog.

Kui ma võtaksin kokku kõik selle, millest minu tutvutud allikates juttu oli, siis hea juhend võiks olla järgmine:

-sellel on kindel eesmärk;

-selle abil omandatakse teatud oskused;

-see suunab keskkonna vms erinevaid võimalusi kasutama.

I.Maadvere toob oma esitluses välja selle, et juhendi peaks olema selge, piisavalt lühike, ea- ja võimetekohane, kvaliteetse meediaga, üldlevinud ja enamkasutatavas formaadis, võimalusel avaldatud veebis, autoriõigustega kooskõlas.

Vahendid, mille hulgast ma valiksin välja kolm, on järgmised: HaikuDeck, Prezi (selle kohta on küll vist juba juhendid olemas), Photosnack, Powtoon, Blendspace, Photopeach, Slidedog, Kizoa, Emaze.

Miks just need keskkonnad? Küsitluse põhjal, mille ma oma eesti keele ja kirjanduse õpetajatest kolleegide hulgas läbi viisin, selgus, et erinevad esitluste keskkonnad võiks olla üks koolituse teemadest. Ma ei oska veel öelda, millised ma nendest keskkondadest tegelikult tutvustamiseks valiksin, aga oma juhendi katse koostasin ma Kizoa keskkonna kohta.

Seda saab vaadata siin.

Kizoa keskkond

 

 

Kasutatud materjalid

Lahemaa, S.( 2012). Gadvin Printscreen – ekraanipildi salvestaja. Vaadatud aadressilhttps://www.youtube.com/watch?v=DBinoWIylTk&feature=youtu.be

Maadvere, I.(2010). Esitluste koostamine.

https://www.youtube.com/watch?v=d58hKTnMn-A

 

Maadvere, I.(2012). Juhendite loomine. 

https://www.youtube.com/watch?v=ZDgWe3qJ-_o

 

Maadvere, I.(2012). Juhendi loomine – MS Word 2010. 

https://www.youtube.com/watch?v=rzQO5G77NZY

 

Maadvere, I.(2012). Screen-o-matic.  Vaadatud aadressilhttps://www.youtube.com/watch?v=NFeZcFKeMxI

 

Vahenurm, K. (2012). Koolielu portaali õppematerjalide kvaliteedinõuded. 

http://koolielu.ee/info/readnews/170071/koolielu-portaali-ppematerjalide-kvaliteedinuded

 

Villems, A., Kuzmin, M., Peets, M. jt. (2012). Juhend kvaliteetse õpiobjekti loomiseks. Eesti Infotehnoloogia SA e-Õppe Arenduskeskus. Loetud aadressil

http://www.e-ope.ee/kvaliteet/opiobjekt

 

Villems, A., Koitla, E., Kusnets, K. jt. ( 2012). Juhend kvaliteetse e-kursuse loomiseks. Eesti Infotehnoloogia SA e-Õppe Arenduskeskus.

http://www.e-ope.ee/kvaliteet/juhend?@=78gt#euni_handbook_11203

 

 

 

Koolitusvajadus

Meie koolis tegeletakse õpetajate IKT-alaste teadmiste arendamisega eesmärgipäraselt ning läbimõeldult. Kooli juhtkonna toetusel tegelevad sellega  peamiselt meie kooli kaks infotehnoloogi. Nemad viivad läbi ka küsitlusi õpetajate vajaduste ja soovide kohta ning koolitavad kolleege. Koolitused toimuvad regulaarselt ning vastavalt vajadusele.

Oma kooli haridustehnoloogi assisteerimisel koostasin ma kevadel mobiilse õppe kursuse jaoks küsitluse nii õpilaste, õpetajate kui ka lapsevanemate jaoks ning viisin selle ka läbi. Kevadel küsimustele vastanud õpetajad tõdesid, et ainetundides tuleks rohkem kasutada IKT-vahendeid ning teadvustasid ka vajadust ise ennast täiendada, et neid tundides eesmärgipärasemalt kasutada.

Kuna praktika raames tuleb meil ka kolleege koolitada, otsustasin nüüd küsitleda oma kolleegidest eesti keele ja kirjanduse õpetajaid, selgitamaks välja, mille vastu nad huvi tunnevad ning lootsin nii kaardistada ka plaanitava koolituse teemad. Selleks koostasin küsimustiku ning palusin oma kuuel kolleegil sellele vastata. Miks just need kuus kolleegi? Põhjus on selline, et nemad õpetavad meie koolis põhi- ja keskkoolis eesti keelt ja kirjandust ning neid pean ma silmas ka plaanitava koolituse sihtgrupina.

Küsitluse tulemustest selgub, et kõik nad kasutavad rohkem või vähem IKT võimalusi üldiselt, aga ka koolielus ja kõik nad sooviksid ennast IKT alal täiendada.

Siit on võimalik näha küsimusi ja vastuseid.

koolitusvajadus_statistika

Õpileping

  • Eesmärgid 

Põhjus, miks ma täiendkoolitusele tulin ning otsustasin ennast infotehnoloogia alal üldiselt täiendada, on see, ma tahaksin osata kasutada erinevaid IKT vahendeid eesti keele ja kirjanduse õpetamisel.

Eelnevale toetudes ei ole minu eesmärk saada haridustehnoloogiks (mis ei tähenda seda, et ma sellise võimaluse üldse välistaks) ning seetõttu on minu haridustehnoloogilise nõustamise kursusel osalemise  eesmärgid järgmised:

-soovitatud kirjandusega (vähemalt 50%) tutvumine;

-kooli eesti keele ja kirjanduse õpetajate koolitusvajaduse välja selgitamine ning võimalusel ja vajaduse korral neile lühikoolituse korraldamine;

-erinevate individuaalsete haridustehnoloogiliste nõustamistehnikatega tutvumine ning võimaluse korral ka nende rakendamine.

 

  • Strateegiad 

Selleks et püstitatud eesmärke saavutada, teen järgmist:

-planeerin aega lugemiseks ning loen soovitatud kirjandust;

-viin läbi koolitusvajaduse küsitluse oma eesti keele ja kirjanduse õpetajatest kolleegide hulgas;

– korraldan kolleegidele koolituse;

-tutvun loetud kirjanduse abil erinevate nõustamistehnikatega.

 

  • Vahendid/ressursid 

Eesmärkide saavutamiseks teen järgmist:

-planeerin aega kirjandusega tutvumiseks/lugemiseks;

– koostan küsimustiku ja palun oma kolleegidel vastata selle küsimustele, analüüsin tulemusi ning planeerin koolituse;

-lepin kolleegidega kokku aja koolituseks, broneerin kooli arvutiklassi või tahvelarvutid ning viin koolituse läbi;

-lepin oma kooli infotehnoloogigakokku, et ta oleks mulle vajaduse koolituse planeerimisel ja korraldamisel abiks;

-võimaluse korral osalen seminarides.

 

  • Hindamine 

Seda, kas ma saavutan püstitatud eesmärgid, ei oska ma hetkel kuidagi ennustada.

Seda, et ma olen vastava kirjandusega tutvunud, tõestab minu oskus rakendada omandatud teadmisi (kooli)elus.

Küsitluse läbiviimist tõestab see, et kolleegid on küsimustikule vastanud ning seda nii põhjalikult, et mul on võimalik teha järeldusi selle kohta, mis võiks olla koolituse läbivaks teemaks. Sama suur võimalus on, et nad teavad nii palju, et mul ei ole neile midagi õpetada.